8 sammu hästiõnnestuva reisi poole…
4. dets. 2017

Reisile eelarvamuste ja ootuste vabalt…

Reisiseltskond ootab lennujaamas. Kohvrid on ära antud, lennupiletid näpuvahel, kerge ärevus sees, sest peagi algab reis tundmatule kaugele maale. „Põnev! Ei tea, mis saama hakkab? Mul on kahtlused selle lennufirma suhtes – teenindus pidi kehv olema. Ah, sina oled kuulnud vastupidist. Toidavad vahetpidamata, nii et magada ei lasta. Ah, niikuinii magada ei saa. Isver, missugune ilm meid homme ootab. Mina küll vihma ei talu, tulen kohe tagasi. Kõik läheb hästi, loomulikult kui kohver kohale jõuab…“

Selline jutuvada on üsna loomulik enne pikka lennureisi. Seda enam, et me tõepoolest esialgu ei adu, mis meid ees ootab ja kuidas ma seda eesootavat vastu võtame. Ja see paneb… kurtma ja kahtlema. Üks kõige enam reisimõnu lõhkuvaid tundmusi on ootused. Ootused mingi tegevuse, kogemuse, ka teiste inimeste, reisikaaslaste suhtes.

Me oleme haritud, palju lugenud ja näinud. Me teame täpselt kuidas asjad käivad või kuidas peaks käima ja seeläbi on tekkinud meil kindlad arusaamad asjadest, olukordadest, inimestest, maadest ja rahvastest. Ja neid muuta on tõepoolest raske. Ma ju tean! Sõber rääkis, tark raamat kirjutas, ühes filmis näidati.

Stopp, stopp – see kõik on kellegi või millegi teise poolt loodud kuvand. Mida on sel pistmist sinuga?

Reisile, minnes valmista ennast aegsasti ette, kuhu lähed, kuidas seal käituda, millega tutvuda. Kuid ära loo reisi ettevalmistavate tegevustega endasse emotsionaalset pinget – hinnangut, erilisi ootusi või eelarvamusi. Lase neil ise tekkida, ennast luua ja areneda ning kasvada koos sinuga reisteel olles.

„Ütleme nii, et päris hea etendus, kuid see eilne versioon oli ikka palju parem“, „Kahju, väga kahju. Ma olin valmis palju suuremaks ja võimsamaks, millekski enneolematuks – aga see on ju nii pisike“, „Mis siin nii erilist on. Mul kodus metsas ka puud, mis sellest et teist liiki“.

 

Pilt: Väikemees tööl… Kohe lähevad turiste rahakotid lahti ja äri õitseb. Kas tegemist on kavala ärikäitumisega või lapse orjastamisega?

Siinkohal tasub võtta õppust väikestelt lastelt. 4-aastane mudilane kes näeb, kogeb, kuuleb midagi esmakordselt, vaatab maailma avatud silmade, suu ja südamega. Ja ta saab vastu 1000-kordselt positiivseid emotsioone ning kogeb seeläbi naudinguid. Ta oskab rõõmu tunda ka päris pisikesest detailist, sest sellel on ju oma võlu. Maailmal on võlu, tundmatutel paikadel ja võõrastel rahvastel on oma võlu, kõigel on võlu, see enneolematu maagia kui unustame koju kappi ootused, hinnangud ja eelarvamused.

 

 

 

Pilt: Vanahärra harjutab kalligraafiat veega…

Aga see ju kuivab ära, midagi ei jää järele. Mulle jääb minu kogemus, minu oskus ja tegemise rõõm! Me ei pruugi kõigest aru saada, kuid protsessi nautida saame küll.

„Lahke südamega inimene armastab reisida…,“ ütleb Hiina vanasõna. Reisimine on osa sellest, kuidas sa kujundad arusaamu maailmast enda ümber ja kuidas sa oma arusaamu teistele edasi annad. Reisimine on parim viis õppida, kui oled avatud ja uudishimulik. Samas võib reisimise kaudu saada aimu oma kõige suuremast väärtusest mis on meie elus – kodust, sest kodus koduigatsust ei teki.

Mõnusat maailma- ja eneseavastamist!